Lahemaa rahvuspark
Siit leiate mõningad soovitused, mida teha ja kuhu minna Lahemaa rahvuspargis.
LAHTEDE JA POOLSAARTE MAA
Lahtede ja poolsaarte maa - kaunid merevaated ja kivised rannad Lahemaale nime andnud neli suurt poolsaart koos nende vahele jäävate lahtedega on justkui loodud põhjaranniku avastamiseks. Lahemaa rahvuspark on tõeliselt metsarikas – see on üks Euroopa suurima metsavaruga. Lisaks külvati 10 000 aastat tagasi liustikujää saabumine üle põhjaranniku koos rändrahnidega - neid on lihtsam leida Majakivi (suuruselt 3.) ja Jaani-Tooma suurkivi (suuruselt 20.) Kasil. Rahvuspargi erinevad matkarajad kutsuvad aga loodusesse sattuma metsadesse, soodesse ja mööda rannajoont. Lahemaalt saab alguse ka Oandu Aegviidu-Ikla matkarada.
VIRU RABA
Viru raba on väike, kuid kaunis paljude raba järvedega rabamaastik, kus infotahvlite abil saab tutvuda rabataimede, putukate ja pisiloomadega, kes rabas elutsevad. Raja tagumises osas on endine turbakaevandusväljade taastamisala koos seletustahvlitega. Laudtee pikkus rabas 3,5 km. Kui aga jalutada terviklik ring (tagasi tee läbi raba kõrval asuva metsa tuka) siis ringi pikkuseks on 6 km. Rada tutvustab Eestile omast kõrgsoomaastikku ja taimestikku.
KOLGA MÕIS
Siin, suurejoonelises Kolga mõisas, kogete salapära ja möödunud aegade hõngu.
1230. aastal kuulus valdus tsistertslaste ordule. 1581. aastal andis Rootsi kuningas Johannes III Kolga ja selle ümbruse maa kuulsale Rootsi kindralile Pontus De la Gardiele.
Oma praeguse ilme sai Kolga 1820. aastatel, kui eelmine hoone ehitati täielikult ümber stiilseks klassitsistlikuks paleeks. 17. sajandi lõpust kuni 2014. aasta suveni on mõis kuulunud samale aadlisuguvõsale Stenbockidele.
Vaatamata sellele, et paljud selle hooned on varemetes, jätab mõisakompleks siiski majesteetliku mulje. Mõisa siseruumides saab läbi käia ka giidiga eelneval kokkuleppel. Mõisas tegutseb ka kohalik muuseum.
TSITRE - PUUDE RADA
1 km pikkune rada kulgeb ümber kunagise Tsitre suvemõisa pargi, pika ja värvika ajalooga koht. Uuenenud Tsitre puude rajal on palju huvitavat tegevust nii ajaloo- ja pärandkultuurihuvilisele, pargis ja rannas jalutajatele ning linnuvaatlejatele. Rajal on 29 infotahvlit, kus saab tutvuda Tsitripuude ja vanade aegade lugudega, ruudukoodide abil, tekstid ka inglise ja vene keeles. Infotahvlitel on enam kui 30 puittaime pilti ja kirjeldust, samuti leiab sealt vanu fotosid, kohapärimust ja lugusid minevikust.
Rada on läbitav ka ratastoolile.
PUREKKARI NEEM
Eesti mandriosa põhjapoolseim punkt – Purekkari neeme kivine tipp koos rändrahnuga Purekkariga. Kevaditi võib siin näha rändlindude parve puhkamas ja toitumas ning lendamas. Ka Maa- ja Ulglaht Pärispeal on idarannikul ühed parimad rändveelindude puhkepaigad Lahemaal.
.jpg)
